Rocki huvilistel on hea võimalus enne Lou Reed’i kontseri käia kinos Sõprus vaatamas 3 ägedat (dokumentaal)filmi ajaloolistest esinejatest: Lou Reed, Joy Division ja The Clash.
Parajasti kui otsisin materjale noorelt lahkunud bluusiguru “Blind” Lemon Jefferson kohta, sattusin otsa hiljutisele live-coverile loost “See that my grave is kept clean” Lou Reed’i ja bändi esituses. Oo, ja ärge võimalusel magage maha Nick Cave and The Bad Seeds’s tribuutlugu “Blind Lemon Jefferson” 
Laiemalt levinud coveri tegi loole oma debüütplaadil Bob Dylan:
youtube.com/watch?v=s92BWQGuf8w
“Blind” Lemon Jefferson’i krõbisev originaal:
youtube.com/watch?v=tLGIY0LYOgo
1. Lou Reed, Jim Jarmusch ja Harvey Keitel filmis “Blue in the face”.
NB! Ärge jätke kahe silma vahele Jarmuschi pila stereotüüpse suitsetava Hollywoodi natsi arvel, “Jaaa we know who you are, we have zeen whatz you’ve done!”.
“Yes, I am smoking cigarettes and some of my friends have died of them, but I am not downing a quart of Scotch in fifteen minutes. Looked at that way, cigarettes are actually a health tool!”
“Coffee and cigarettes. That’s like the breakfast of champions.”
Ma ei suutnud jätta kasutamata minu kätte antud tehnilisi vahendeid ja panin kokku väikese valiku saatanliku kolmiku (Bowie, Iggy, Reed) kõige suurema möllumehe Iggy Pop’i intervjuudest ja live-dest. Need kolm on alati käinud käsikäes ja Lou teema õhus olemise juures ei saa jätta mainimata tema suurimaid iidoleid ja järgijaid
Kuna video ütleb rohkem kui tuhat sõna või sada pilti, siis siin mõned lemmikud YouTubest.
Korralikult kombes Iggy üllatab Prantsuse TVd
Bowie’lt pihta pandud miimimeigiga:
Tähelepanuväärselt erudeeritud lühiintervjuu,
järgneb Lip-sync‘itud live loost “I’m Bored”:
Vaata ka loo ametlikku klippi
Veritsev ja hambutu Iggy Tom Snyder Show’s:
Iggy räägib arvustab punk-muusika terminit:
(kehv pilt, parem heli)
Oli raske uskuda, et peale The Fall’i ja Sparks’i Rabarockil esinemise väljakuulutamist midagi paremat selle aasta sisse mahuks, kuni tuli uudis Lou Reed’i peatsest Euroopatuurist. Ja mis minule kui tema soolokarjääris hämarama poole austajale asja eriti vingeks teeb, on see, et kogu kontsert keskendub “Berlin” plaadile- valtitud nii fännide kui kriitikute poolt üheks meelikõditavamaks (concept-)plaadiks läbi aegade. Kirjutaksin sellest pikemalt, kui leian aega.
Asjast vähemteadlikele peaks isegi Delfi suutma selgeks teha, mis masti mehega tegemist on (http://ajaviide.delfi.ee/news/muusika/article.php?id=18619281):
“David Bowie poolt New Yorgi kuningaks nimetatud Lou Reed on karjääri jooksul olnud teatraalne glämm-rokkar, depressiivne elupõletaja, avant-garde helilooja ja rock’n’roll staar.”
…
“Ehedus, millega ta läbi oma karjääri elu värvikamaid tahke on kujutanud, lubavad tal olla nii David Bowie olulisim eeskuju ja pungi esiisa, kui kunsti-, romantika- ja avangardihuviliste iidol.”
Vahelduseks üks natuke haruldasem intervjuu, mis illustreerib kenasti, millise hooga Lou rock’n rolli eluviis 70ndatel veeres:
Sama intervjuu, aga eelneva speedist kütetud live variandiga loost “Walk on the wild side”:
http://www.youtube.com/watch?v=npqGHknpbyM