Inspektori arhiiv

Mõni aeg tagasi võtsime töö juures logarditega ette ja korraldasime omakeskis võistluse, et üksteist üle trumbada ahhetamapanevate lapsepõlve seriaalialgustega. Toon siinkohal välja oma alternatiivparemiku. Huumorit ja nostalgiat kõrvale jättes valisin nimekirja huvitavama heli ja visuaali koostöö järgi. “Knight Rider”-i, “Väike maja Preerias” ja “Santa Barbana” leiate ise YouTubest ülesse

1. The Equalizer
EVTV aegadel “Kutsuge McCall” nime all jooksnud seriaal Jaguariga inimjätiseid jahtivast eradektektiivist. Visuaali ja heli koostöö tugevuse vastu vaielda ei saa, tabab ideaalselt NY 80-ndate rentslikaabakate ja vägistajate tooni.

2. Miami Vice
New-wave’i glämmi kandja. Ainult natuke liiga roosa.

3. Airwolf
Vaieldamatu lemmik supertehnoloogia źanris. Võimas tunnuslugu ja korralik tootedisain!

4. Magnum P.I.
Listi kõige coolim ja lihtsamaltvõetav pala.

5. Street Warrior
Vähemtuntud supersõiduki seriaal, aga esimesed 30 sekundit võidavad südame.

Nüüd võib vist öelda, et Joy Division’i loost on meile kõigile küllalt. Samas kitsa lipsuga agulibowie’de ja pungi järglaste lugu vajab veel üldisesemas mõttes läbi vaatamist. Avastamata materjali on kuhjaga, kahjuks on suur osa sellest digitaliseerimata. Järgnevalt lõik dokfilmist ja Grauzone loo video, mida tänapäeval coverdab prantslaste Nouvelle Vague.

New-wave Berliinis, saate lõik 1, intervjuudega:

Grauzone - “Eisbaer”

Grauzone performance

Muusika ja kunstimaailmas üleüldiselt trehvab sellised friike, nagu oli Klaus Nomi, harva. Ikooniliselt ehk enimtuntud tulnukas peale Ziggy Stardusti. Peale esimest silmamist võimatu unustada ja new-wave muusika arengus väga oluline meeles pidada.

Klaus Nomi oli Berliinist pärit pool-performance falsetto-artist (pooled vist seal tulnud?), kes miksis ooperit süntesaatorite ja tulnukate ning mutantidega. Meeldejääv eriti liialdatud must-valge ebamaise lavaimiźi poolest. Andis välja paar plaati ja mängis rolli ka Bowie uue stiili leidmisel (Scary Monsters’i aegne ennastpilav kloun). “Saturday Night Live”’s salvestasid nad koos alternatiivversioonid lugudele “TVC15″ ja “The Man Who Sold The World”, aga kahjuks on need videod õiguste tõttu netist eemaldatud. Soovitan kindlasti võimalusel üles otsida.

Igatahes, Klaus oli üks nendest õnnetutest “vildakatest”, kes suutis endale tormilise eluga AIDS’i külge hankida. 83. aastal ta suri; tema elu ja loomingut tuletati suuremalt meelde 2004. aastal valminud dokfilmiga “Nomi Song”

“Falling In Love Again”
Tõeliselt friik disko, poole pealt keerab saksakeelseks.

“After the Fall” live
Bowie plaadi “Scary Monster” mõjutustes pole kahtlust. Või vastupidi.

“Lightning Strikes”

“This spoof TV series is an unearthed 80’s horror TV show, complete with poor production values, awful dialogue and hilarious violence. The series is set in a Hospital in Romford, which is situated over the gates of Hell.”

Garth Marenghi’s Darkplace on brittide 2004. aastal startinud komöödiaseriaal, mis kasutab ära iga võimalikku glitch-i tuntud ja vähemtundud 80-ndate loomingust. Tunda on Twighligh Zone’i, Stephen King’i miniseriaalide ja Twin Peaks’i mõjutusi

Väikest viisi hitt “One Track Lover”:

(more…)

Ma ei suutnud jätta kasutamata minu kätte antud tehnilisi vahendeid ja panin kokku väikese valiku saatanliku kolmiku (Bowie, Iggy, Reed) kõige suurema möllumehe Iggy Pop’i intervjuudest ja live-dest. Need kolm on alati käinud käsikäes ja Lou teema õhus olemise juures ei saa jätta mainimata tema suurimaid iidoleid ja järgijaid

Kuna video ütleb rohkem kui tuhat sõna või sada pilti, siis siin mõned lemmikud YouTubest.

Korralikult kombes Iggy üllatab Prantsuse TVd
Bowie’lt pihta pandud miimimeigiga:

Tähelepanuväärselt erudeeritud lühiintervjuu,
järgneb Lip-sync‘itud live loost “I’m Bored”:
Vaata ka loo ametlikku klippi

Veritsev ja hambutu Iggy Tom Snyder Show’s:

Iggy räägib arvustab punk-muusika terminit:
(kehv pilt, parem heli)